Eesti corgidel nüüd oma klubi.

6. detsembril 2007. võeti MTÜ Eesti Corgi Klubi "Gigi" (reg. kood: 80260301; aadress: Mere pst 8A-15, 10111 Tallinn) Eesti Kennelliidu (juhatuse protokoll) liikmeks.
Kontakt isikud Astrid Lundava (56 453 550) ja Kätlin Kull (5 101 106)

Pea 15 aastat (1994 kevad) peale esimese corgi Eestisse asumist jõuti oma tõuklubi (TK) loomiseni. Asutamis aeg 7. november 2007. a. Nimi „Gigi“ valik oli lihtne. Tänaseks veel täiselu jõudu ja tahmist ning paljude corgide esiema vääris esile tõstmist.


Siinkohal võiks ära märkida, et tegu ei ole tõuühinguga (TÜ). Kuigi mõlemad nii TK ja TÜ on tõukoerte omanike vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon Eesti Kennelliidu koosseisus. Leidsime et ühinguks pole Eestis veel piisavalt huvilisi, alati võib klubi üle kasvada ühinguks. Oma ettevõtmistes soovima aidata kutsika valikul, anda näpunäiteid corgide kasvatamisel, pöörata tähelepanu nende nõrkadele ja tugevatele külgedele. Aretus reegleid ei ole kavas kehtestama hakata, küll aga võib pöörduda meie poole küsimustega aretuse kohta.

Milleks on vaja Corgide Klubi? 1999 aastal käis Eestis kohaliku corgi populatsiooniga tutvumas Rootsi kohtunik ja corgiomanik Roland Fors . Sai tehtud corgi omanike seas üleskutse osaleda sellel üritusel. Eesti Kennelliidu registrisse oli juba siis kantud üle 60 pembroke ja lootsime, et huvi väliskülalise vastu on suurem, oli ju võimalus esmakordselt ka küsida ja uurida oma lemmiktõu kohta. Kahjuks kohale tuli ainult vähesed koeraomanikud oma lemmikutega.
Täna on Eestis registrisse kantud 90 corgit ja teadmine kuidas kulgeb nende elu on ähmane. Näitustel käib minimaalne hulk seda tõugu koeri. Mida aeg edasi peab tunnistama – siinsed corgid muutuvad vaikselt susse sahistavateks kodu koerisiksusteks. Iseloomulikest joontest on säilinud ainult vahva välimus.

Meie klubi loomise ja püüdluste kandev idee seisneb motol - corgi on universaalne koer, kes sobib nii näitustele, karja ajama kui ka olema lihtsalt hea peresõber. Loodame ka Eestis selle tõuga tegelejad kokku koguda ja pakkuda meeldejäävaid hetki, nii koolituses, karjatööl kui ka näitustel . Tulevikus kui liikmeskond laieneb soovime läbi viia ka laagreid, koolitusi jm. harivat.

Suur töö seisab ees corgiomanike vajalike teadmiste teavitamisel.
1. Tervise erinevad aspektid - silmade kontroll, lähisugulus paaritus ja sellega kaasnevad probleemid jpm.
2. Juhiseid kutsika valikul ja kasvatusel, vältimaks millerdamist ning muid ebaeetilisi toiminguid. 3. Aktiivne ning vastupidav corgi on nii mõnelgi alal ennast maailmas edukalt näidanud, seetõttu ei laseks latti madalale ja proovida võiks nii agilityt kui ka teisi võistlusliike, esimene corgi on jõudnud juba ka kuulekuskoolituse eksamini.
Karjaajamine on siinmaal veel lastekingades. Esimesed sellelaadsed koolitused toimusid 2007. a. Viljandi maakonnas.

Corgide Eestis populatsioon pole paisunud ülemõistuse suureks. See annab lootust hoida tõuga kaasnevat kultuuri ning tavasid kontrolli all.

Olen selle tõuga aastaid tegelenud. Mulle meeldib nende iseloom - väike koer suure egoga.

Eesti Corgi Klubi "Gigi" asutaja Astrid Lundava

Lamba- ja karjakoerad

Mida siis kujutab endast tõugude algne kasutus ja kuidas see on aastate lõikes muutunud ? Kas tõugude algne kasutus on täpselt sama mis tänapäeval ?

Kõikidel koeratõugudel on algne kasutus. See võib olla osa tõu ajaloost või tõule väga iseloomulik ka tänapäeval. Tihti öeldakse, et see siin on üks tõeline kasutuskoer või see seal on vaid näitusekoer. Sageli hinnatakse tõugu omaenda kogemuste ja arusaamade pinnalt. Selline suhtumine on ülimalt ekslik ja näitab, et asjaomane isik tunneb halvasti kõnealuse tõu ajalugu ja kasutust.

Tänapäeval esitame me koerte sotsiaalsele käitumisele uusi ja teistsuguseid nõudmisi. Seetõttu tuleb koeratõuge kohandada praegustele tingimustele. Aga seejuures peab austama nende tõugude algset kasutust, mis on pika aja jooksul moodustunud tõu põhialuse ja kujundab nüüdisaegset aretusmaterjali. Me peame kohandama nüüdisaegseid koeri tänapäeva tingimustele, end samaaegselt ka jälgima, et me ei mõjutaks tõugude algset kasutust. See oleks tõsine sekkumine ajalooliselt kujunenud traditsioonidesse. Seetõttu on eriti tähtis panna välimus ja vaimsed omadused teenima neid ülesandeid, milleks iga tõug oli algselt ette nähtud.[1]

Welshi corgisid kasutati karjustena, talu valve-koertena ja seltsilistena. Algselt olid corgid väga jässakad, kuldset või bluemerle värvi, tihti rippkõrvadega. Corgide lühikesed jalad on aastasadade pikkuse aretustöö tulemus. Madal tugev koer sobib eriti hästi lehmade karjatamiseks ebatasasel karjamaal. Lühikesed jalad annavad instiktiivse "kannulkäijale" kiiruse ja võimaldavad vältida lehmade kabjahoope, kui ta haukudes ja näksides neid ajab.[2]

Palju on täna corgidel võimalus tegeleda Eestis karjatamisega? Nende küsimustega sooviks siin lehel laiemalt arutada

Pilte XX sajandi corgidest.

Allikas :
1. Adlercreutz, Carl-Johan. "Mis on algne kasutus?"Maailma koerad. AS Sinisukk 2004. Lk. 32-33

2. Müürisepp, Alar. Nõidade ja haldjate koerad.

Foto : 1. Corgi tänapäeval Ameerika Üh. karjaajamas. History of the Corgi as a Herding Dog

Foto : 2. Corgi Herding Photos. PATTY #686033, owner Ricki Hamilton, handler Debbie Pollard Diablo Valley German Shepherd Dog Club, Vacaville, CA, AKC HT run, May '99

WELSH CORGI CARDIGAN

FCI – Standard nr 38 d / 24.06.1987 / GB

Briti tõug

ÜLDMULJE : tugev, jässakas, liikuv, vastupidav. Pikkus on proportsionaalne kõrgusega, lõppedes rebaseliku sabaga, mis asetseb samal joonel kehaga.

ISELOOMULIKUD JOONED : valvas, liikuv ja intelligentne

ISELOOM : valvas, intelligentne, tasakaalukas, ei ole kartlik ega agressiivne.

PEA : pea on kujult ja muljelt rebaselik, kõrvade vahelt on pea lai ja lame, silmade kohalt kitsenev, kulmud on kaardunud. Mõõdukas stopp. Koonu ja pea suhe on 3:5, koon kitseneb mõõdukalt ninaotsa suunas, ninaots ei ole esiletungiv, mitte mingil juhul nüri. Alalõug on selgepiiriline. Tugev, kuid mitte esiletungiv. Ninaots on must.

SILMAD : keskmise suurusega, selged; sõbraliku, elava, kuid tähelepaneliku vaatega. Üsna laia asetusega, silmanurgad on selgete piiridega. Eelistatavalt tumedad või karvkatte värviga kooskõlas, tumedate laugudega. Ainult blue merle värvusega koertel on lubatud üks või mõlemad silmad kahvatu sinised, sinised või siniste tähnidega.

KÕRVAD : kikkis, proportsionaalselt üsna suured võrreldes koera suurusega. Kõrva otsad on veidi ümarad, mõõdukalt laiad tüvest kõrvade vahe on umbes 9 cm. Hoitakse nii, et kõrvaotsad on laiemalt, kui ninaotsast tõmmatud mõtteline sirgjoon läbi silmade keskpunkti ja asetsevad hästi taga nii, et võivad langeda lamedalt kaelale.

SUU : hambad on tugevad, käärhambumisega, s.t. Ülemised hambad katavad tihedalt alumisi hambaid ja hambad on lõualuus täisnurga all.

KAEL : lihaseline, hästi arenenud, proportsionaalne koera kehaehitusega, sobides hästi viltuste abaluudega.

ESIJÄSEMED : hästi viltu asetsevad abaluud moodustavad õlavarreluuga ligikaudu 90° nurga; lihaselised, küünarnukid on tihedalt külgede vastas. Käpani sirged tugevad luud. Jalad on lühikesed, kuid keha ei puuduta maad, esijäsemed on veidi kõverdunud järgides rinnakorvi kuju. Käpad on veidi väljapoole pöördunud.

KERE : rindkere on mõõdukalt lai esiletungiva rindmikuga. Kere on pikavõitu ja tugev, sügava rinna ja hästi kaardunud ribidega, talje on selgelt eristatav. Ülajoon on ühtlane

TAGAJÄSEMED : tugevad, heade nurkadega ja kaunite lihaseliste reitega, käpani sirgete tugevate luudega, jalad on lühikesed; seistes on kannad külg- ja ülalt vaates vertikaalsed.

KÄPAD : ümarad, tihedad, üsna suured ja heade päkkadega. Kõik lisavarbad tuleb eemaldada.

SABA : meenutab rebase saba, seljaliini jätkav, mõõdukalt pikk (puudutab või peaaegu puudutab maad.). Seistes rahulikult all, võib tõusta natuke liikumisel, kuid ei kaardu
selja kohale.

LIIKUMINE : vaba ja aktiivne, küünarnukid on tihedalt kere järgivad, kuid ei ole lõdvad ega tihedad. Esijäsemete samm on ilusa pika ulatusega ilma liigse tõuketa, sobides tagajäsemete sammuga.

KARVKATE : lühike või keskmise pikkusega tugeva tekstuuriga. Ilmastikukindel, hea aluskarvaga. Soovitavalt sirge.

VÄRVUS : kõik värvid, valgete märgistega või ilma, kuid valge ei tohi olla ülekaalus.

SUURUS : ideaalne turjakõrgus: 30 cm. Kaal on proportsionaalne suurusega, esmatähtis on üldine tasakaal.

VEAD : igasugust erinevust ülaltoodud punktidest loetakse veaks ja arvestatav vea suurus peaks olema täpses proportsioonis selle vea astmega.

MÄRKUS : isasel koeral peab olema kaks normaalset munandit, mis on täielikult laskunud munandikotti.

Peaassamblee poolt heaks kiidetud 23. ja 24. juunil 1987. Jeruusalemmas. Inglise keelsest originaalist tõlge Eesti Briti Karjakoerte Ühing. Heaks kiidetud EKL juhatuses 30.10.2003 protokoll nr 15

Allikas : http://www.kennelliit.ee/est/standardid/welsh_corgi_cardigan_38d.pdf

VAATA JA LOE LISAKS :
Nõidade ja haldjate koerad (lisa Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing)
Üle vaade tõust.
Welsh corgi cardigan. Astrid Lundava. Eesti koerte atlas. Pegasus. 2005. - Lk. 57-58.

Eesti kasvatajade, kennelite kodulehed : Margarita Nigra, Pixieville.

Põhjalik ülevaade tõust Cardigan Commentary International (ingl.)

Illustrated Standard (Cardigan Welsh Corgi Club of America)

Eessõna welsh corgile

"Corgi" tähendavat "väikest koera" Wales`is, kus ta varemalt levinud, kuid "cor" tähendavat ka lehmalauta. Corgi kuulub vanade rebase välimikuga karjakoerte hulka. Praegusel ajal kasutatud peamiselt valve - ning majakoerana. Neid esineb kahte tüüpi : pikasabaline "cardis" ja tömpsabaline "pems". Viimased on esimestest kõrgemate jalgadega.

Katkend raamatust "Koer. Tõud, pidamine, tervishoid ja haigused." Tehver, Gabriel. 1937. Lk. 100. – 101.


Põhjaliku tõu ajalugu saab lugeda esialgu vene keeles. Materjalid on huvitavad ja ootavad veel eestindamist.

Теории происхождения Вельш корги

Вельш Корги: история происхождения и различия пород.

История возникновения и разведения вельш корги, а так же другие интересные факты.

Официальная история Вельш корги 1892-1940 г.г.

Волшебная история Корги.

10 фактов из жизни королевских корги.